28. novembril käisid 6. ja 7. klass rohetehnoloogia projekti raames Räpinas. Alustasime Võhandu jõe juurest, kus 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde kasutades ära jõe veerohkust, pani tööle paberivabriku. Tänapäeval kasutatakse lisaks vee-energiale ka päikesepaneele paberi taaskasutamiseks. Korjatakse kokku vanapaber ja see peenestatakse ja liinile läheb pulp, mis koosneb veest ja paberitükkidest, mida siis läbi erinevate atribuutide kuivatatakse, aurustatakse ja rullitakse. Selle kõige tulemusel tekivad suured, kaalult umbes 1,5-tonnised rullid, millest tehakse erinevaid pakkenurkasid ja värvilist kartongi. Paberit saab taaskasutada 6-7 korda, selle tulemusel muutuvad paberikiud nii lühikeseks, et sellest ei anna muud teha kui munareste. Seetõttu on munarest bioloogiline jääde.
See järel käisime Räpina aianduskoolis, kus saime teada, mida õppida, kuidas taaskasutada erinevaid asju ja kui kaua kulub asjade lagunemiseks looduses.
Siis suundusime üle Räpina poldri Räpina sadamasse ja vaatasime linnuvaatlustornist alla Venemaa poole. Polder on tähtis linnukaitseala, praegu oli see küll lume all, aga siit rändab läbi palju linde.
Lõpuks vee juurde tagasi, kui oma õppekäiku alustasime Võhandu jõe ja paisuga, ja siis lõpetasime Ahja jõe paisuga. Loomulikult ka Suure Taevaskojaga. Loodus on imeline, hoiame seda ning püüame võimalikult vähe sellele mõju avaldada.
Teksti ja piltide autor Karina Kotkas. Artikkel kooli kodulehel
